Mis me koolivaheajal tegime

Neo oli koolivaheajal puhkusel. Puhkas ta siis ka või ei, seda võite temalt küsida, aga maja peal see puhkus möödus. Kuna samal ajal oli objektil ka töömees Heikki plaatimistööga, tuli muutus veelgi märgatavam.

Köögipõrand on plaaditud. Aga ega imetlemiseks kaua aega pole, papp põrandale ja lage värvima! Ja seinalaudis tuleb ka värvida ja tapeet panna ja liistud. Elektripistikud paneb ja jupi tööpinnatagust seina plaadib Neo ja siis tuleb meie köögikapid veidi ümber teha ja paika panna ja puupliit vajab šamottsisu ja miskit ekraani kuumuskaitseks ühele küljele. 

Ja siin on sein värvitud, liistud paigas ja tapeet seinas. Muu möll veel käib ja iga katusealune pind võetakse kohe kasutusele. Köögis saab magamistoa põrandaliiste värvida, näiteks.

Köögi tapeet meenutab mulle ausalt öeldes natuke Barbie maja. No päris palju meenutab. Aga harjub ära, harjub ära..  

Vannitoas on suurem osa tööst samuti tehtud. Põrand ja seinad plaaditud, WC toimib, dušš on seinal, uks on ees. Seinavärvi valikuga on esimene möödalask tehtud ja laelaudu olen ka sel nädalal jõudumööda parajaks lõiganud, ehk jõuan millalgi ära ka värvida. Ja uue seinavärvi valida...

Vannitoas on Tycroc seinad tehtud ja duššinurk värskelt ära rihitud.

Põrandad....

...ja seinad...

... ja valmis! No tähelepanelik pilk näeb veel nipet-näpet tegemisi, eks, aga üldiselt! 

Siin on võte untsuläinud seinavärvi valikust. Mobiiltelefoni ekraan moonutabki värvust. Ärge valige värvitooni ekraani pealt. Tõesti ka. See on ju tavalise Lasnamäe paneelika trepikoda, mitte värske ja särtsakas "mentooli" toon.

Vannitoa sein on saanud väljastpoolt pärlpunnlaudisest katte. Kuna kogu toasoe kipub alt ahju juurest üles teisele korrusele, kus tal midagi tarka teha pole, oleme trepiaugu katnud vana pööninguluugiga. Paks ja karvane vaip, mis trepi kohal tillerdab, täidab sama eesmärki. Parempoolne sein on veel laudisega katmata. Vaja teha!

Magamistoal on uks ees ja tapeetimine pooleli. Seal rohkem midagi ei teegi. Ahjaa, põrandaliistud on värvitud. Vaja paika panna.

Kipub olema nii, et ise ei näe seda, mis juba tehtud vaid ainult seda, mis veel tegemata. Nii et kogu aeg on tunne, et kõik on tegemata. Tore, et mu isa oma eelmisel nädalal tehtud pilte Marile näitas. Mari siis ütles mulle ka, et oi kui palju teil tehtud on, blogis polegi midagi. Ma muidu muudkui tegutsen ja mõtlen, et pole mõtet kirjutada, kui midagi uut pole. Lihtsalt ei näe ise seda uut.

Täna polegi veel valgeks läinud

Ehitusblogisid lugedes märkab varem või hiljem hetke, mil usinad ehitajad oma ette võetud ülesandest tüdivad ja selle tegelikust suurusest heituvad. See hetk, millal taibatakse, et nüüd on lõplikult "kopp ees". Ja pärast seda on blogipostituste põhiteemaks "saaks juba valmis" ja ehituse sisuks tihtipeale koguni "ah, sai nii, aga peaasi et on tehtud".

Mul ka on kopp ees. Aga vaadates kalendrit ja teades, kuidas kaamos koguneb, olen üritanud seda hala esialgu vaos hoida. Jaa, ega ta tulemata ei jää.

Välja kolides oli plaan Karli sünnipäevaks uuesti sisse kolida. Karli sünnipäev on kolme nädala pärast. Selline graafik sai tehtud, arvestades tingimusi meie ajutises elukohas. Saja aasta vanune endine laut, mille kiviseinu mööda õue kogunevad lombid hallitusena üles roomavad. Kivimaja ju inimese elukohaks ei sobi, pesu ei kuiva iial ära ja aknad on kogu aeg udused. Kütta saab elektriga (hull, täiesti hull värk).  Nii et motivatsiooni kodu elamiskõlblikuks saamiseks jätkub.

Pealegi, kui juba sees elada, siis pole see "maja peale minek" enam nii suur eneseületus ja remont hakkab vast rutem edenema ka. Teisest küljest on remondi sees elamine oma sodi ja kolaga paras närvikõdi.

Praegu tuleb lihtsalt otsustada, et enne novembrit nutma ei hakka ja ühe päeva kaupa edasi tähtede poole rühkida.

Vannituba hakkab lootust andma

Mõni aeg tagasi kirjutasin vannitoaplaanidest. Väikesesse ruumi vajalike funktsioonide paigutamine tundus peaaegu võimatuna. Nüüd kui trepp on valmis, pole oodata enam midagi, tuleb võlukunstiga julgesti edasi minna. Trepp valmistas meile meeldiva üllatuse, nii et vannitoas trepi alla jääv osa on sada protsenti käidav. Hüpata ei tasu, aga pesumasina kallale pääseb ilma muhku pähe löömata.

Esialgse plaani kogu vannitoaehitus tellida töömeestelt pidime maha matma, enamus tuleb ise teha. Plaatimine jääb ikkagi profi teha, see katse-eksitus mäng nii silmatorkavas kohas ei vääri küünlaid. Plaadid tellisime Lintmannist. Põrandad tuleb ära plaatida köögis, esikus, garderoobis, tehnoruumis ja vannitoas. Tellisime kõigi jaoks samad plaadid. Plaadid leiab sellelt lingilt. Seinaääri mööda jookseb hall plaadirida ja keskele jäävad mustriga plaadid. Tehnoruum ja garderoob saavad üleni halli põranda. Vannitoa seintele tuleb valge plaat.

Vannist, iseenesest mõista, pidin loobuma. Aga tõesti, ega see vann kasutust ei leiaks. Saun meil ju on. Miskipärast tunduvad vann ja saun teineteist välistavad. Akna alla tuleb duššinurk, mis on ülejäänud põrandast veidi madalam. Ukse ja akna vahele jääb seina sisse peidetud paagiga wc ja uksest vasakule kraanikauss peegliga. Duššinurga trepipoolsesse külge tuleb vahesein ning vaheseina taha trepi alla paneme pesumasina pesitsema. Pesukuivatuse üle peab nuputama. Aga küll ma nuputan. Seal on veel täitsa mitu sentimeetrit vaba seina- ja põrandapinda.

Neo ostis udupeent Tycroc plaati ja lõikus ja mökerdas Karli abiga YouTube juhendite järgi. Enne seda käis abiks Morpheus,  kes torusid vedas ja sooja vee ringvoolu nuputas.  Ja enne seda käis mu isa ka kohal, kelle tungival nõudmisel sai põrandat lõhutud, et potentsiaalide ühtlustamise eesmärgil vasktraat põranda valurauaga ühendada ja pesumasina ja kilbi juurde vedada. Ohutus ennekõike!

Eile hoidis vanaema pisemaid ja mina sain majapeal mütata:
1. Kaevasin lahti köögipõranda. No selles mõttes kaevasin, et kogu pudi, mis töö käigus sinna kogunenud oli, kõik lauajupid, tapeedirullid, värvipurgid, topsid kõverate naeltega ja karbid sirgete naeltega, tööriistakastid ja ehitusmaterjal tuli mujale paigutada ja saepuru kokku pühkida.
2. Võtsin vastu ja tassisin vihmavarju pärlpunnlaudise esiku seina jaoks.
3. Kütsin ahju. Päris hea sooja sai sisse ainult köögipõrandalt leitud kraami kasutades.
4. Panin köögiseina pärlpunnlaudise lõpuni.
5. Pesin köögipõranda puhtaks.

Täna on ehitaja Heikki kohal ja plaadib köögipõranda ära. Oh, see saab äge olema. Täna õhtul tuleb puhtaks teha tehnoruumi ja garderoobi põrand,  et tal homme ka midagi teha oleks. Ja vannituba ette valmistada,  et tal ülehomme midagi teha oleks.

Ja siis saamegi kahe nädala pärast sisse kolida. :-P

Pilt põranda plaatimist ootavast köögist.

Trepitalgud. Kolmas köide.

Järjekindlamad blogijälgijad teavad, et me tellisime sisetrepi Männiku Saekojast. Tellisime viimistlemata männipuust trepi detailidena ja tänu sellele valmis trepp vähem kui kahe nädalaga. Trepisõjast väljus Neo punktiga, nii et minu eelistatud tumehalli asemel sai trepp valgeks värvitud,  astmed-käsipuud õlitatud. Pool punkti pidin ikka endale kahmama, nii et värviks valisin Tikkurila naturaalse linaõlivärvi. Pintslitööd olid minu teha niikuinii, aus punkt.

Reede õhtuks oli asi niikaugel, et õuetrepp lainetas rakiste vahel ja jaksu veel oli. Trepi detailid olid kahekordse värvikihi all ja piisavalt kaua kuivanud. Kaua, tõesti kaua kuivanud. Veel kauem kui "kaua, tõesti kaua" tegelikult. See linaõlivärvi-punkt on kokkuvõttes kahtlasevõitu. Aga noh... Hakkasime kokku panema. Ilma igasuguse ikea-stiilis juhendita käsitöö-lego, hiina mõistatus, just sellised asjad meile meeldivad!

Trepi pinnalaotus. Kõik ei mahu ühele pildile.

Trepimeister ütles, et kokkupanek pole midagi keerulist ja tõesti, ega ei olnud.  Iga jupp oli oma pesa jaoks parajaks lõigatud, nii et midagi valesse kohta panna polnudki võimalik. Paar veidra kujuga klotsi nõudsid üleküsimist ja töö järjekorra kohta tahtsime ka lisavihjet, aga need küsimused said meistrilt kiire ja sõbraliku vastuse ja kõik sujus.

Alumine ots on reede õhtuks koos. Sauna ja siis magama.

Neo ja Morpheus läksid laupäeva hommikul krõbinal objektile ja mina jäin lapsi udima, et tehke juba rutem, nad panevad seal kogu pusle ilma minuta kokku. Aga polnud hullu midagi. Vaja oli trepiaugu sein siledaks teha ning vahelaest jupp tala välja saagida ja sinna veksel timmida. Mehed tegelesid selle igava ja tänamatu tööga, sest pärast tuli mõni sent puudu ja vaja oli auk veidi suuremaks teha.

Pärast esimeste astmete põskede vahele kinnitamist kruvisime trepile jalad alla, siis ta seisis meil neljal jalal, lohista kuhu tahad.

Teine trepikäik, pöördastmete osa. Toetub vastu välisseina. 

Teise trepikäigu ja käsipuu kinnitamise juures oli nuputamispaus. Käsipuu ja kolmas välimine põsk tuli kinni kruvida seina poolt, nii et kogu trepp tuli praktiliselt tervenisti kokku panna ja alles siis paika tõsta ja seina kinnitada.

Ja veel keerulisem koht. Kui sul on trepp, mis sobib täpselt neljakandilisse avausse laes ja siis on sul vaja teda selles avauses pisut viltu pöörata,  et akutrelliga põse ja seina vahele astmeid kinni kruvima mahtuda, mis saab? Tuleb laetala veksel lahti võtta ja pärast uuesti tagasi panna. Ahhaa!

Ja siin ta on oma täies ilus.

Ja et mulje oleks veel ägedam, lisame siia ühe enne-pildi.

Selline on vaade teiselt korruselt

Ja võrdluseks ka üks enne-pilt.

Ega mul pole mõtet eriti maja peale minna praegu, ma ei saa seal midagi tehtud, sest ma enamuse ajast seisan ja ohin ja imetlen treppi.

Pärast ebameeldivat kogemust Rapla Arutechiga on see trepitegu ikka tuhat korda kõrgemast klassist. Kõik, kes imelisest trepist puudust tunnevad ja lisaks professionaalsusele ka väga normaalset inimlikku toredat suhtumist tahavad kogeda, tellige trepp Männiku Saekojast.

Trepitalgud. Teine köide

Vahepeal veeresid päevad ja kuivas värv. Siis veeres veel päevi ja kuivas teine kiht värvi. Vahepeal tegin mina käbedasti pintslitööd. Ma olen nüüd saanud naturaalse õlivärviga värvimise maigu suhu ja ninna. Ja rohkem ei viitsi. Küll need kaasaegsed vesipõhised värvid on ikka toredad. Enne ei teadnudki kohe kui toredad. Nii et ma võin nüüd rahuliku südamega sellesse kujuteldavasse nimekirja, kus on esimest korda elus tehtud asjad kirjutada: õlivärviga värvimine - tehtud, jätta!

Sel reedel tuli eelmisel nädalal pooleli jäänud välistrepiteoga edasi minna. Ning kuna värv oli kuiv, tekkis päevakorda teinegi trepp - sisetrepp.

Neo tegi reede endale vabaks, sest Morpheusel oli aega appi tulla. Noh, mis see suts enam teha, arvas Morpheus. Seda teeme reedel, laupäeval ja tüki pühapäevagi, arvas Neo.  Eelmisel nädalavahetusel oli meil laenutusest pisike segumasin võetud. Neo küüris seda kahel õhtul pärast kasutamist tund või paar ja viis selle siis esmaspäeval laenutusse tagasi. Morpheuse seguvispel tundus palju kiirem ja tõhusam tööriist.

 Nii et reedel haaras Morpheus kõrvaklapid ja põristaja (loomulikult) ja Neo haaras labida ja mõõduämbrid.

Härra Major konfiskeeris ainult temale teadaolevatel põhjustel reedel mu telefoni, nii et trepi valmimisest ma kuigi palju pilte ei saanud. See-eest on mu telefonis nüüd rohkesti pilte härra Majori punastest kummikutest, tema jalgrattast ja eriti tema sõrmedest, mis objektiivi ette on jäänud. Mul endal oli trepiteo juures siiski nii palju tegemist,  et ma ei pidanud vajalikuks lapselt telefoni ära võtma minna.

Neo andis mulle selle oma telefoniga tehtud pildi. Näete, pilt on reedel tehtud, aga päike pole veel loojumaski. Edukas päev!

Saun küdema pandud ja tuppa treppi kokku panema!