Pommiauk ja kinnisvarahindaja

Esimesel mail saime maja tühjaks tehtud. Kuueliikmelise pere väljakolimine oli kolmepäevatöö ja ilma toredate abilisteta oleks sellestki väheks jäänud. Muuhulgas tuli uude ajutisse elupaika kolida köögimööbel, duššikomplekt, klaver ja 15 banaanikastitäit raamatuid. Abiks oli kaks seitsmekohalist pereautot ja üks lahtine käru. Abiks polnud sugugi see lakkamatu lörtsisadu. Eriti pehme mööbli ja klaveri transportimisel. Ajastamine, ajastamine ja veelkord ajastamine. Muahhahhhaaa! Sealhulgas tuli majutada ja sööta kogu kolimisbrigaadi, mis koosnes lisaks meie perele veel 4 täiskasvanust ja 6 lapsest. Õde ja vend olid abiks. Koos peredega. Saime hakkama, hurraa!

Muidugi oli julge ja julm otsus hakata lammutamisega pihta enne laenutaotluse rahuldamise otsust panga poolt. Aga meie ajutine eluase on praktiliselt kütteta, mis tähendab, et enne talve tahaks koju tagasi. Mis talve, tuleks see soe suvigi ükskord. Ma isegi ei taha teada, milline elektriarve tuleb kogu selle elektriradikaralli peale.

Minu töö oli järgmisel nädalal uus pesa elamiskõlblikuks muuta, millega ma ka kenasti hakkama sain, kui Neo koos abilistega köögi ja pesumasina ühendatud sai. Palju abi oli sellest, et eelnevalt olid mul ajutised ruumid üle mõõdetud ja paigutus läbimõeldud. Siis oli ainult kolimisbrigaadile vaja näpuga näidata, kus kuhu miski läheb ja ise kardinad üles, vaibad maha, nõud ja riided kappi tõsta.

Maikuu nädalavahetused on kulunud meesperel põrandate lammutamiseks. Mina mudilastega teen aga lõket ja annan sööki ette. Mida me teeksime ilma Jaani ja Sulevi abita, ma küll ei tea. Ka meie Karl oli sõrgkangiga päris osav, kuni tüdimus peale tuli. Lisan imelisi pilte majast, kus sai elatud ja mida eluasemena hetkel pole.

Niisugune pilt avanes Joonase toa nurgas pärast põrandalaudade eemaldamist. Kole, aga tegelikult ootuspärane, see ongi siis põhjus, miks see toanurk kogu majas kõige külmem oli. Aluspõrand on pehkinud ja koos saepuruga juba iidamast-aadamast auku kukkunud, mis muidugi muutis kogu põrandaalust ruumi veel umbsemaks ja tekitas sellist pehkimist ja vajumist muudeski kohtades.

Vaade välisuksest esikusse. Vannituba paistab läbi!

Rosinaks selle kringli sees on see, et eile käis meil kinnisvarahindaja. Kredexi käenduse taotlemiseks on vaja hindamisakti, mis on vähem kui nelja kuu vanune. Aprilli lõpus sai hindajaga räägitud, et uut külastust vaja polegi, sest muudetud pole midagi. Niisiis saime uuendatud hindamisakti, mille pank kahjuks tagasi lükkas, sest ta soovis siiski uusi pilte ka näha. Lükkas tagasi just parasjagu selleks ajaks, kui 90 protsenti põrandatest oli juba lõhutud. Nüüd ootame huviga, mida see vaene hindaja meile kirjutab.