Leiud saepuru seest

Pööningud on teadagi põnevad paigad. Sinna on esivanemad teadmata põhjustel vedanud vinget kola, selmet seda mõistliku inimese viisil kohe kasutama hakata. Aga hea, et on vedanud. Sellega on meil küll vedanud.

Tegin väikese valiku kõige mõistatuslikumast kraamist, mida me pööningult leidnud oleme. Tegemist on saepurus tuhnides lagedale tulnud pisiesemetega. Saepuru on nüüdseks kenasti põranda all kinni, nii et neid leide rohkem ei tule. Sedakorda. Ja see, mis leidmata jäi, jäigi leidmata, oodates tulevasi põlvi.

See veteran on tegelikult juba ammune leid. Hoolimata tema puudest armastatakse teda meil väga. Titad on ju nunnud. 

Suur oli minu rõõm, kui ma töö käigus saepuru seest üksiku jäseme avastasin. Olin juba veendunud, et nukutita invaliidipõli on läbi. Teie juba teate, mis vea ma tegin enneaegu rõõmustades. Jah. Veel üks jalg. Kuidas? Kes? Ei tea keegi... 

Selline kaunikujuline alumiiniumist supikühvel. Lusika tagaküljel on trafareti-numbrid 51802. Lisaks halvastiloetavad sissetäksitud tähed: "Saego". Esikülg annab rohkem infot: "s/o 51802 K.Roosi 1952". Mu isa, kes viiekümnendatel NL kroonus oli, ütles, et s/o tähendab ilmselt sõjaväeosa ja lusikas oli tõenäoliselt ajateenija K. Roosi omand. Seda, kes on K. Roosi, ei tea öelda. Perekonnanimi pole küll haruldus, aga kuidas see meie pööningu saepuru sisse sattus, jääb ikka mõistatuseks. Kui keegi tunneb K. Roosi nimelist, kes võis 1952. aastal ajateenija olla, võib lusikale järgi tulla. Vihjeks veel, et omanik oli ilmselt paremakäeline, lusika see serv on rohkem kulunud. 

Mänguasju ja nende osi tuli puru seest muidugi nii-ja naasuguseid välja. Ja kuna meil on publikut sellise kraami jaoks, sai kõik ilusti välja nokitud. Lisaks neile iludustele oli seal üksildasi mängukaarte vähemalt kümnest eri pakist, rohkesti autorattaid ja puitklotse. 

Väga põnev silt. Pruut. Kuidas see siia sai ja kuhu peigmees jäi? Stilistika viitab mu asjatundmatu hinnangu kohaselt viiekümnendatele. Ilus asjake. 

Alguses oli kolihunnikus karp tõmmata-lükata. Ja siis tuli kaas ka lagedale. Nooruses on see toos hingedega kinni-lahti käinud. Aga nüüd on hinged toosi küljest lahti. Ja mis otstarve sellel karbil võis omal ajal olla? Taskusse mahub igatahes kenasti. 

Lisaks sellele väikesele valikule oli pööningul muidugi veel põnevat kraami: niidirulle, puukotasid, ehitusmaterjale, mööblifurnituuri, ajalehti, karakullkasukaid, purgikaasi, lambivarje ja nii edasi ja edasi. Aga nüüd enam pole. Nüüd hakkame me seal varsti hooois elama.