Põrand laotub

Me teeme nüüd teisele korrusele põrandat. Neol jõudis talade loodimisest sammal selga kasvada, aga siis saabus õnneks küttetoru ja sai veidi vaheldust.

 Loodisime talade peale 600 sammuga 45*45 prussid. Ühes toas olid talad trepi nullnivoost niipalju kõrgemad, et me otsustasime selle toa lävele 3cm astme teha. Ja mõnelpool oli talade vahe ligi 120 cm, nii et 600 samm laagivaheks tundus suur, sinna sai siis vahele 95*45 pruss pandud, et põrand vähem õõtsuks. Igatahes on see töö nüüd tehtud. Olgu, vetsupõrandale tuleb veel mõni lisalaag panna. Sinna tuleb keraamiline plaat põrandale ja kuidagi ei tahaks pragusid. Aga üldiselt ikkagi, tehtud! 

Pildil ongi vetsupõrand. Selle saepuru sees tuleb veel tuhnida ja sobrada, et alt vannitoast vajalikud torud vedada.

Kui üks ots majast looditud sai, hakkasime põrandapanekut katsetama. Esimese toa tegime ühe päevaga. Neo ja mina ja Karl. Tegimegi tema tuba. Põrandapanekuks tuli esiteks mõõta ja arvutada. Ja siis otsustada, milline samm torule valida, et teada, kuhu see toru lõpuks välja jõuab selle sammuga. Vedasime toru otsa sõlme juurest laagide alt läbi toapõrandani ja hakkasime otsast minema. Töö käigus selgus, et arvutuslikust 28 cm sammust saab reaalses ebatäiuslike saelaudade maailmas kiiresti 29 ja põrandale puhvriks jäetud sentimeetrid kaovad kut mutiauku, nii et kogu sellest hoolikast arvutustööst oli meil sama palju kasu, kui kurel kunsthammastest. Lõpuks tuli ikka veidi sammu venitada, et uuesti rööpasse saada.

Laagide peal hõre laudis 120*20 lauast, siis plekk, siis toru. 

Kui laud sai maha, siis tuli laudade vahele plekk panna ja siis pleki soontesse torud. Viimaks soonega põranda OSB kogu selle kaadervärgi peale. Aga see töö pole poisikestele, oh ei, see on midagi hirmsat, kui palju üks OSB plaat kaalub. Kolmekesi vinnasime neid plaate. Ja siis puhkasime ja vinnasime edasi. Ainsaks plussiks see, et OSB ei pudise ega tolma, nagu see (ökk-ökk) kipsplaat, millega enam-vähem järgmise asjana vaheseinte kallale tuleb minna.

Sellel pildil on lisaks Karli toale ka trepihalli põrand pea-aegu tehtud. 

Nüüd näib meie vana pööning igatahes juba enneolematult elamiskõlbulik. Eelmise nädalavahetuse auahne plaan nägi ette, et kogu põrand saab tehtud. Õnneks tuli õigel hetkel meelde, et ka küttetorud tuleb alumise korrusega ühendada ja seda enne põranda valmimist. Muidu olekski äkki juba valmis. (Ei, tegelikult lihtsalt ei jaksanud rohkem teha, aga väsimuse korral on hea ettekääne ikka abiks.) Pealegi ei saa ju kogu aja toas ka olla selliste ilmadega. Sõstrapõõsas laiavad võililled, nii et naabrid ei ütle varsti mulle enam teregi. Ja maa vajab vett, eesotsas külvatud muruga ja vett ei ole, kui Neo kaevu pumpa korda ei tee. Sellegipoolest on teise korruse põrandast enamus tehtud ja see kõik näeb väga hea välja! 

Õues on ilus

Aprilli viimasel laupäeval korraldasime meeletud kivi- ja mullatalgud. Platsis oli pisike Avant laadurtrakats ja kolmkümmend tonni mulda. Lisaks kimp rehasid ja raudkange ning närune ilmaprognoos. Arvasime, et pusime kogu nädalavahetuse ja võibolla osa esimesest maist takkapihta. Aga kus sa sellega. Kohale tulid Papi, Kalev, Morpheus oma poistega, Sanna, Ave ja Mari oma poisiga. Peale selle meie ise. Ja õhtusöögile neist enamus ei jäänud, sest töö sai pärastlõunaks otsa. Ja ilm ähvardas hoolimata prognoosist kõige enam vast päikesepõletusega. Tänulik kummardus kõigile usinatele osalejatele! Praegu on siiamaani uksest välja minnes raskusi väärikuse säilitamisel, sest naeratus venib paratamatult kõrvast kõrvani seda ilusat siledat platsi nähes.



Kivihunnik sai priske. Peab päris vaatama, kas kahe kiviaiaga õnnestub piirduda või peab lisaks kuskilt sillutama midagi. Olen praeguseks paraja jupi aeda ladunud ka. Mõnus töö. Mõnus, mõnus töö. Olen päris osav juba.

Palju kive. Isamaa, ma ütlen! Luuletaks midagi handorunnellikku, kui oskaks. 

Muru on külvatud täpselt 63 ruutmeetrile. See pole üldse mõnus töö. Pealegi on kohutavalt kuiv, järgmisel nädalal lubas vihma, siis vast jõuan end kokku võtta. Uurin kirglikult oma uut Piet Oudolfi aiaraamatut. Muru tõesti väga palju plaanis rajada pole, oh ei! Ostsin juba kümmekond põõsast ja istutan kopamehe eest kuuri taha peenramaale peidetud püsikuid tagasi. Aiapoe nimekirjas on veel kõrrelisi ja muid moekaid pussakaid üle kümne julgesti. Naisel on plaan!

Ohsapoiss, kus ma siin alles külvan ja istutan. Mu näpud on ju nagu pinnakattetaime juurikad. Kui mulda näen, mäkerdan küünealused mustaks ja kaotan mitmeks tunniks ajataju.