Aiast

Jaanuari keskel jäi vihmasajule niipalju paus sisse, et sain valgel ajal õue ja tegin aiast mõne ilupildikese. See on nagu hoopis teine maailm. Kui oleks aega, seisaks lihtsalt kõrval ja hoiaks kahe käega peast kinni. Praeguseks on muidugi halastav pakane ja tuiskav lumi teinud oma töö ja olukord ei tundugi enam nii hull. Olgu need jaanuari keskpaiga fotod siis hoiatavaks meeldetuletuseks. See on seal lume all kõik olemas. Palju õnne ja ilusat kevadet, ütleb sulailm mõne aja pärast. Loodetavasti olen ma selleks ajaks veel reibas aiatööhuviline ja mul on juba ka mingi plaan.

Hea uudis on see, et palju hullemaks minna ei saa. 

Liiv on hea asi. Eks. Liiv ei ole vähemalt savimuda. 

Huvitav, et sel sügisel ei olnud meie aias sugugi mutte, kes oleksid muru rikkunud. Jälle hea uudis, mutid ei rikkunud muru ära, hahaaa!!! Millist muru, Hahahahhahaaa!

Minu hoolega laotud kiviaiast pool kukkus kraavi. Niuts.

Noh. Mida siin öelda on? Tabula rasa. Võta jäme pintsel ja hakka jooni tõmbama. 

Külalislahke sissepääs majja. Kalossidega külalised on teretulnud. Teised mingu röövigu mõnest laudast sobivad jalavarjud.