Vangelise "Paradiisi vallutamine" kumiseb mul taustaks, kui ma seda postitust kirjutan. Natuke liiga dramaatiline, jah? Eh, on jah.
Poisid said kooli alguseks põhimõtteliselt oma tubadesse sisse. Ühel on veel voodi puudu, teisel pole veel kummutit riiete jaoks. Aga kirjutuslauad on toas ja uksed käivad kinni ja wifi levib. Teismelise paradiis, ühesõnaga. Sellega seoses on majas muidugi vähemalt kaheksa nurka juures, kuhu oma pruugitud sokke poetada. Ja kui mina tahan blogi jaoks paar pilti teha, on omaniku territooriumitähised vaja enne nurgast ära nihutada.
Joonase tuba sai kõige esimesena valmis ja Joonas kolis sinna kohe sisse ka. Selleks ajaks, kui ma põrandaliistud mõõdetud ja värvitud sain, tuli mul neid ümber ja üle tema mööbli paika sättimas käia.
 |
| Joonas tahtis,et ukseliistud puiduvärvi jääks. Mina oleks muidugi ära värvinud, aga no mida mina ka tean. Laes on lahtine ruum ja lae peale saab ronida redelist, mida ukse kõrvale seinale veel leiutatud ei ole. Ja laes ripub konks, kuhu saab kangast pesa riputada ja metalltoru, kus Joonas vahetpidamata ripub ja lõuga tõmbab. |
 |
Tühi nurk liistudega. Põrand on vist ka varem näitamata, eks? See on Tarketi spoonparkett. Pidada põrandaküttetorudega kõige paremini läbi saama.
|
 |
| Kuna Joonase tuba on teisel korrusel kõige suurem, peab ta paraku leppima ka kogu maja kõige pirakamate panipaikadega. Neo meisterdab siin. Vana raamaturiiuli küljest saab täispuitplaate.Sahtlid on Ikeast. Ülespoole tekkivad varsti vaheseinad ja kapiuksed. |
Karli tuba on peaaegu samas seisus. Sinna nii mahukat seinakappi plaanis pole. Karli tuba on vist üldse kogu majas mu lemmiktuba, see on nii mõnus pisike hubane koht. Ma praegu siia tema toast pilte ei pane, ma teen sinna kardinad ka valmis ja siis näitan, kui Karl lubab. Seal pole peaaegu üldse võimalik niimoodi pilte teha, et tema asju peale ei jääks.
Kolmanda toa elanikud sinna nii agaralt sisse kolima ei kipugi, nagu olekski võinud arvata. Nad käivad seal küll madratsite peal püherdamas ja Duplodega mängimas, aga magada tahavad nad ikka ilusti ja turvaliselt seal, kus eesti lastel kombeks, ehk emme-issi juures. Ja mulle sobib. Iga asi omal ajal.
 |
| See on siis tuba, mida Härra Major ja Printsess omavahel jagama peavad. Esialgu plaanin ma siia ühe toeka kušeti Mammile ööbimiseks. Lisaks riidekapp, et garaaži ladu tühjendada ja ilmselt ka mingi nurk mänguasjakastidega. Kardinad, mille kanga valis Printsess isiklikult ja tema ema on tütre heast maitsest lausa vasikavaimustuses. Nii et jääge uusi pilte ootama. |
Teisel korrusel on veel täiesti tegemata vannituba. Avastasime millalgi suvel, et selle üle arutamine võtab liiga palju aega ja teiste tubade valmissaamine tundus tähtsam. Nüüd millalgi tuleb see vannituba ikkagi ette võtta. Varsti. Varsti-varsti.
 |
| Et ei hakataks arvama, et renoveerijad on oma tööga lõpule jõudnud, ka üks selline pilt. Sellesse kapisuurusesse ruumi pole ma veel loobunud mõttest vanni mahutada. Aga see on peamurdmisülesanne. |
Trepihallis on puudu osa laeliiste. Võtsime ühes nurgas kasutusele liistud, mis mõni aasta tagasi köögi jaoks ostetud sai ja seisma jäid, aga neid pole piisavalt. Ja ma ei tea, kuskohast neid juurde leida. Tegemata on ka laudis trepi seinast. Seda ma tean küll, kust seda leida, aga pole lihtsalt jõudnud veel sinna poodi.
 |
| Puudu on liist ja pärlpunnlaudis trepi seinast. |
Kogu selle liistutamise peale hakkasin korraks alumisel korrusel ka ringi vaatama. Siiani on puudu osa liiste köögilaest ja kõik laeliistud esikust ja vannitoast. Kõik ju teavad seda, et kui mõni asi jääb pooleli, siis see jääbki pooleli. Aga harjud ära ja elad edasi ja midagi pole katki.
Peale teise korruse asustamiseks hädavajalike sisetööde oleme tegelenud ka õuetöödega - välisukse esine trepipodest ootas varikatust, saime sel nädalavahetusel karkassi püsti ja hoolimata hooti sadavast vihmast selle ka värvitud (ja siis uuesti üle värvitud, kui vihm vahepeal kõik jälle maha pesnud oli). Nüüd veel plekk peale ja valmis! Sajuilmad on muutnud pärast kuiva suve võimalikuks ka kaevamise ja istutamise, mida aias sügiseti ju just õige aeg teha on. Oleks ainult neli paari käsi...
