Tellingud. Katsume nüüd ilusti mitte alla kukkuda, eks! |
Kui kipsplaat on meie peres Neo eralõbu, siis pahtel näikse olevat rohkem teie alandliku teenri pärusmaa. Eks ole Universitas Jutubensis läbitud ning esimese korruse vannitoaski käsi sõna otseses mõttes valgeks tehtud. See käib nii. Esimene kiht paberist vuugilindiga. Siis kuivamine, laia pahtlilabidaga teravad nukid maha ja märja kaltsuga ääred siledaks ja tolm ära. Siis teine kiht ja peale kuivamist samasugune silumine. Ja viimaks kolmas kiht udupeene pahtliga. Poleks uskunud, aga tapeedi all jäi see minu tehtud sein päris talutav.
Neljandas toas oli mul pahtlist ikka nii kõriauguni, et ma hakkasin üle jala laskma, aga noh, esiperfektsionist minus ei nurise, ta hoopis haigutab: "Igav, loll töö, päevad otsa teed aga mingit muutust ei näe, tee midagi huvitavamat!"
Siis ma vedasin poisid tapeedipoodi ja lappasin nendega koos mitukümmend värvikaarti läbi. Otsaseinadesse jääb värvitud puitlaudis, aga vaheseinad saavad tapeedi. Karl ja Joonas valisid endale tagasihoidlikud jahedad hallid tapeedid. Peamiselt Karli ärgitusel. Mis seal salata, ise ma selliseid iial valinud poleks aga tulemus jäi väga väärikas ja nähtavasti ka pikaealine. Selles mõttes, et ei mingeid liigseid lapsikusi.
Joonase toa tapeet. |
Karli toa tapeet. |
Härra Major ja väikeõde said oma ühisesse tuppa küll emme valitud tapeedi. Kui Karl poole tapeetimise pealt sisse astus, teatas ta suht dramaatiliselt, et see tapeet paneb tal pea valutama ja minu pea, tõepoolest, valutaski tapeetimispäeva lõpuks päris korralikult. Ilmselt küll rohkem seepärast, et ma unustasin lõunat süüa, aga noh...
Ja kolmas tuba. Tapeetimine on veel pooleli. |
Trepihall sai samuti tapeedi. See vana rootsi tapeet seisis mul juba pea-aegu kümme aastat ja ootas oma hetke. Tõesti ka, ilus on.
Siin on trepihall. Pool seina on vanadest põrandalaudadest ja värvitud, pool seina tapeeditud. |