Sisukas nädalavahetus

Minu isa sünnipäev on juuni algul. Ta on alati olnud mees, kes sugulased aiapeole kutsub ja juuni alguse sõbralikud ilmad on selleks ka enamasti väga sobilikud. Selline mitteametlik suguvõsakokkutulek. Seekord isa ütles, et tema tahaks oma sünnipäeva puhul talgud korraldada meie juures. Nii tore ju!

Isa sai pühapäeval 84 aastaseks. Ta on muidugi pensionär ja käib meil tihtipeale ehituse peal abiks. Ise ta küll kurdab, et jaksab ainult veerandi mehe tööd teha, aga see on puha tagasihoidlikkus. Ta on ehitanud garderoobi kapipõhja ja pannud paika alumisel korrusel kõik ukse- ja põrandaliistud. Mõõtnud, eerungisse lõiganud ja ära värvinud ka. Teise korruse laelauad on kõik tema värvitud, no neid on ikka tohutu hulk ja värvida on neid tulnud niimoodi pisitasa ja jupphaaval, sest ladustamispinda on nappinud. Nüüd nikerdas ta ammu edasilükatud trepialuse kallal. Meie esimese korruse vannituba on senini suhteliselt läbinähtav olnud. No see läbinähtavus on küll mõningast pingutust nõudnud. Et midagi näha, tuleb kaevuda läbi trepi alla kuhjatud ehitusmaterjalide, tööriistade ja mänguasjade segapusa, millel on muideks kõigile segapusadele iseloomulik imeline sisemine loogika. Ma võin unepealt ütelda, mis tapeedirull seal kõige all vedeleb ja millises kilekotis on aurutõkketeibi ülejääk koos kääridega. Neo läheb ülima loogikaga sealt tüübleid võtma. Ja lapsed tõmbavad sellest kuhjast välja nukuvankreid, transformereid ja küülikuid, jah küülikuid ka. Nii et, isa meisterdas trepi alla riiuliraami, pani heliisolatsiooniks villa ja nokitses põhjalikult riiulist ülejäänud kolmnurkade kallal, mis tuleb plaadiga katta ja tapeetida. Kuna ta teeb tööd tasapisi, siis on osa tööst veel tegemata ja osa juba usinasti kasutusele võetud, nii et lõpptulemuse pilte annab veel oodata.

Parempoolne kolmnurk saab salaukse ja ülemine kolmnurk kaetakse tapeediga. 

Kadrile sokutasin talgutööks oma lemmiku feil-projekti, mis on seotud vanade põrandalaudadega. Need said suhteliselt suurte tükkidena üles kistud. Kuna siis veel ladustamisruumi jätkus, veetsid nad talve kuivas kuuris. Nüüd tuleb need hästi hoitud kullakesed muidugi kasutusele võtta. Minu väiksed osavad villidega pihud on neist naelad välja kiskund. Kadri tööks sai kuuma soodaveega vana värv maha pesta. Ja, noh, et.. jah, ega see asi nii lihtne ikka ei ole.

Kadri loodetavasti väga end nurjumisest nörritada ei lasknud. Päike paistis ja õunapuu all oli kena olla. Lohutuseks niipalju, et samamoodi nurjus meie hilisem liivapritsi-katse, survepesuri-katse ning isegi "liiv pluss vesi pluss küürimishari" - katse. Lõpuks, kui ma juba mõtlesin, et võtku see ja teine neid kurjavaimu laudu ja ma nad südametäiega muru sisse vihmale uhta ja päiksele pleekida jätsin, hakkas värv üsna iseenesest pragunema ja kooruma. Säh sulle soo.

Kadri teeb oma tänamatut tööd. 

Samal ajal tegelesid Neo ja Morpheus teisel korrusel sellega, mis põrandapanekust veel tegemata oli jäänud. Mõõtsid ja saagisid ja tarisid OSB plaate, sättisid, uuristasid ja lõikusid Tycroc plaati wc jaoks, väänasid viimase küttetoru paika ja panid kogu korruse torustikule ööks 4 atmosfääri rõhku sisse. Pidas küll. Pealegi võttis Morpheuse pere kätte ja asustas meie teise korruse, sest nad ööbisid seal. Nii et, ametlikult, meil on nüüd teine korrus mitte mingi pööning.

Pühapäeval oli meil Neoga hoog sees ja panime paarile vaheseinale ka karkassi püsti. See hakkab juba maja nägu minema.