Töö käib endiselt teisel korrusel. Ja nagu enne esimese korrusegagi, on nüüdki tunne, et pole mõtet midagi kirjutada ja mingeid pilte näidata, sest midagi ei ole ju veel valmis ja kohutavalt palju on teha. Kuigi, kui vanade piltidega võrrelda, siis on tehtud tegelikult ka palju.
Tellisime laelauad. Mu isa on meie värvispets, nii et tema pintsli alt on pooled neist juba läbi käinud ja lakke pandud. Värv sai trepi toonile võimalikult lähedane, sama mis vannitoa laeski, Tikkurila Herkkusieni. Tegelikult täitsa roosa. Aga suure pinna peal on selline ilus soe naturaalvalge. Õnnestunud toonivalik ka vahelduseks.
 |
| Siin on trepihalli lagi koos pööninguluugiga, mille Neo ja Morpheus paika punnisid. Sellega sai paika viimane lapp soojustust. Lagi on ka nende pandud. |
Pean end jälle kordama ja õhkama, et küll see punnlaud on ikka ilus ja mõnus. Kipsplaat läheks ilmselt kiiremini paika, aga no väkk!
 |
| Siia tuleb Karli tuba. Suurem jagu sellest kaldlaest on meil Karliga kahekesi pandud ka. Ligi neljameetrist punnlauda üksi ikka lakke ei vääna. Otsaseina tegime ka punnlauast. Sinna kulus ära iidamast-aadamast oma aega oodanud põrandalauavirn pööningult. Põrandakütte tõttu me seda põrandal kasutada ju ei saa. |
Kogu teise korruse siseviimistlustöö varjatud eesmärk oli tegelikult põrand tühjaks saada. Kui lauamaterjal on laes või seinas, siis pole vaja seda edasi-tagasi tõsta põranda tegemise ajaks. Nüüd on Neol õnnestunud põrand suuremalt jaolt ära loodida. Talade kõrguserinevus oli pea-aegu 10 cm. Selleks, et trepp lombakaks ei jääks, tuli meil teha kagupoolne tuba 3 cm kõrgem. Lävepakule jääb aste. Aga sellest pole hullu.
 |
| 45x45 laagid on 600 sammuga talade peale looditud. Kord vaja klotsi, kord peitlit. Käsitöö. Suur abi oli Laurilt laenatud laserloodist. Järgmisena läheb hõre laudis, mille vahele alumiiniumist soojushajutid koos 2cm küttetoruga. Kui selle peale ka osb plaat saab, siis on selle saepurutolmuga ühel pool. Vaheseinad on juba lapselalin. |
