Detsembri algusest alates pole ma midagi kirjutanud. Võtsingi päris teadlikult jõulupuhkuse. Pealegi olid kõik aparaadid, mis natuke asjalikumaid pilte teevad, mul vahepeal nagu üks mees rivist väljas. Ja ilma piltideta blogi on ju igav.
Aga jutuplaane oli mul tegelikult mitmeid. Esiteks tahaks rääkida vannitoa lõplikust hinnast. Siis tahaks rääkida kinnisvarahindamisest. Peale selle jõuludest ja köögist, mis on juba pea-aegu nagu päris. Mõte liigub aga juba teisel korrusel ringi ja sellest võiks ka rääkida.
Panipaiku on vähe ja kolimise järelmõjud vahivad meid banaanikastide aukudest siiamaani oma tolmuste silmadega. Koristamine, kui lapsed on kodus, on nagunii nagu hambapesu ühteaegu küpsiste söömisega. Nii et piltide saamiseks tuleb teha närv kõvaks ja loomingulisest segadusest üle vaadata.
 |
| Alustades algusest. See on esik. Välisuks on sama mis vanasti ja üllataval kombel pole tunda, et ta väga külma sisse laseks. Kuigi arvatavasti on tegu uksega, mis on mõeldud tuulekojaga majale. Enam meil tuulekoda pole ju. |
 |
| Selline näeb uks välja õue poolt. Uksepärjaks kasutasin ära oksad, mille maakütte paigaldamine puudelt-põõsastelt küljest kiskus. Lõkkeks jäi ka omajagu. |
 |
Siia tuleb garderoob. Ilusam oleks öelda rõivistu, eks? See jääb välisuksest vasakule. Kitsas uks ruumi tagaseinas viib soojuspumba juurde. Osa pilte on ka protsessist, selle ruumi korrastamine on olnud viimase nädala töö. Leidsin vana Kohila paberivabriku tapeedi ja panin selle esikusse ja garderoobi rõivistusse. Lagi on eriti äge. See on tehtud moekast pinterestistaarist nimega reclaimed wood. Netist leiab rohkesti õpetusi, kuidas lihtsa vaevaga anda puidule vana ja kulunud välimust. Ma võin ka õpetada: pane laud välisseina, hoia 50 aastat, värvides aeg-ajalt, pigem harvem kui tihti, võta maha, tõmba naelad välja, valmis! Me värvisime rootsipunased lauad tavalise laevärviga lihtsalt ja suht lohakalt valgeks. Osa sellest vägevast materjalist on meil veel õues lumehange all viimast lihvi saamas, Sulev muidugi ütleks, et niiskuskahjustusi saamas. Aga teisele korrusele leiab kindlasti nende jaoks ka koha. |
 |
| Köögi kraanikausi-poolne külg on valmis. Parasjagu siblimist oli nende riiulikanduritega ja siis selle minu mõttega vana vannitoa keraamiline kraanikauss tööpinna sisse süvistada ja alumisele kapireale üks sahtel üles juurde panna, aga Neo tegi imet nagu ikka ja tulemus on väga ilus. Ma peaks köögist kindlasti pikemalt kirjutama. Kunagi. Vist. Kindlasti. |
 |
Siin on köögilaud. Söögitoast vms me loobusime suurema elutoa huvides ja tänavused jõulupeod näitasid, et kuigi ei saa öelda, et mahuks niigi hiilgavalt ära, võib vähemalt öelda, et saab hakkama. Sinna seina äärde tuleb ükspäev Pettsoni-taadi köögisohva koos pingialuse säilitusruumiga. Pliidi-poolsest küljest ma pilti ei tee. Pioneerpliit läheb ilmselt siiski välja, tuleb leida väiksem asemele. ("Ma ju ütlesin," ütleb Neo. Ütles tõesti.)
|
 |
| Elutuba. Siin juba elatakse, nagu näha. Kardinatega ma veel rahul ei ole. See kardina-värk on mulle päris tume maa. Aga ma katsetan ja õpin. Suuuur raamaturiiul on siit ka veel puudu. Ja diivani ümbrus on täis lesestunud sokke. |
 |
| Mõte liigub selles suunas. Varsti saab jälle actionit. |
